Miks kaotavad juuksed päikese käes oma pigmendi ja muutuvad rabedaks.
Juuksed, nagu nahkki, sisaldavad melaniini. Melaniin on pigment, mis annab juustele värvi, kuid samas ka kaitseb vabade radikaalide eest, mis vastasejuhul põhjustaksid kahjustusi.
UV kiired põhjustavad melaniini oksüdeerumise ja värvituks muutumise. Nahk on elusorgan, juuksed seda aga ei ole ja nii ei reageeri juuksed päikesele nahaga sarnaselt. Nahk nimelt reageerib UV kiirtele tõstes melaniini hulka nahas. Sellepärast muutub nahk päikese käes pruunimaks aga juuksed pleegivad heledamaks. Kuna melaniin kaitseb juukseid vabade radikaalide negatiivse mõju eest, siis on juuksed heledamaks muutudes vastuvõtlikumad kõiksugustele kahjustustele.
Miks muutuvad juuksed päikese käes rabedaks ja kergesti murduvaks
UV-B võib põhjustada juuksesildade fotodegradatsiooni, mille tulemusena muutuvad juuksed kuivaks ja rabedaks. UVA-kiire põletus tekitab tõsiseid kahjustusi juukse soomusetaolisele pealiskihile ehk kutiikulile. Veel vähendab päike keratiini hulka juustes. Keratiin on oluline proteiin, mis annab juustele tugevuse ja vitaalsuse. Normaalses olukorras moodustab keratiin juukses nn tugimüüri. Kui nüüd mõni kivi murdub või hoopiski ära kaob, kaotab kogu müür oma tugevuse. Tulemuseks on haprad ja kergesti murduvad juuksed, mida on raske hooldada ja millel ei püsi ka lisatavad värvipigmendid. Samuti ei peegelda nad valgust ning näivad elutud ja tuhmid.
Inimesed on harjunud kaitsma päikese eest oma nahka ning lisama oma juustele kaitset. Sama oluline on ka peanaha kaitse. Kui peanahk, milles saavad alguse juuksejuured on kahjustatud, siis ei ole ka sealt arenev juus tugev ega elujõuline.
Päike vähendab ka niiskust juukses. Normaalne niiskuse hulk juukses on 8%, päikese kahjustus, blondeerimine ja muud kahjustavad protseduurid, vähendavad niiskuse hulka 2%-ni. Niiskuseta ehk kuivad juuksed on haprad, lõhenenud otstega elutud ning läiketud.
Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad ülimalt reaktsioonivõimelised. Paardumata elektroniga hapnik “varastab” elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli. Keha kasutab vr normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni, mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne.
Vaata ka:
