Hügieenivaldkonda ilu- ja isikuteeninduses reguleerivad mitmed õigusaktid. Lisaks on väga oluline tutvuda ka Terviseameti juhenditega ning hoida silma peal Terviseameti kodulehel.

Viited olulisematele õigusaktidele:
Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele (NB! Valdkonna kõige olulisem õigusakt, mis läheb varsti muutmisele / kaasajastamisele, kuna selles õigusaktis ei mainita ripsmetehnikuid, hammaste valgendajaid jne)
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NB! Viimased muudatused jõustusid: 15.03.2019)
Toote nõuetele vastavuse seadus (NB! Viimased muudatused jõustusid: 01.01.2019)
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (NB! Viimased muudatused jõustusid: 01.01.2019)
Biotsiidiseadus (NB! Viimased muudatused jõustusid: 01.01.2019)
Tarbijakaitseseadus (NB! Viimased muudatused jõustusid: 29.03.2019)

Terviseameti juhendid:
Tätoveerimise, kehaaugustamise, maniküüri-, pediküüri- ja kosmeetikateenuste
nakkusohutuse tagamise juhend
(autor: Kuulo Kutsar, 2014)
Ilu- ja isikuteenuste osutamisel kasutatavate seadmete ja instrumentide
dekontaminatsioon
(autor: Olga Gurjanova, 2018)
Juhend tervisekontrolli läbiviimiseks nakkushaiguste suhtes (sh tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes kuuluvate alade ning vastunäidustuste loetelu)

Euroopa standardid:
• EN 17226:2018 “Beauty Salon Services – Requirements and recommendations for the provision of service” (Kommentaar: EL-s ei ole see standard siiani ametlikult veel vastu võetud, kuna liikmesriikide vahel toimuvad bürokraatlikud vaidlused sisu osas, aga on alust arvata, et dokument saab eesti keeles kättesaadavaks 2019. aasta sügisel)
• CEN/TS 17227:2018 “Beauty salon services – Advanced beauty treatments for use with EN 17226:2017”
EVS-EN 16844:2017+A1:2018 “Aesthetic medicine services. Non-surgical medical treatments”.

Hügieeniplaan
Isiku- ja iluteeninduses on väga olulisel kohal hügieeniplaani olemasolu, et oleks täpselt ja üheselt selge:
millist objekti või mida tuleb hooldada (nt käed, nahk, seadmed, töövahendid, instrumendid või pinnad, üldpuhastus vms);
millal ja kui tihti tuleb hügieeniprotseduuri läbi viia (nt kas enne töö alustamist, pärast protseduuri teostamist, enne salongist lahkumist jne);
milliseid vahendeid tuleks kasutada (nt käte antiseptikumi, naha antiseptikumi, leotusja desinfektsioonivahendit, kiirdesinfektsioonivahendit, desinfitseeriva toimega puhastusvahendit, üldpuhastusvahendit vm);
kui pikk on kasutatava vahendi toimeaeg (nt 15 sek, 30 sek, 5-10 min, 60 min vms);
kui pikk on käsitsi valmistatud töölahuse säilivusaeg (nt 1 ööpäev, nädal või kuu vms);
kuidas hooldust, puhastust, desinfitseerimist läbi viia (nt kas puhastamine pestes, lappi kasutades või desinfitseerimine pihustades, töövahendit leotusvanni asetades vm);
vajadusel täiendav info (nt mida teha pärast desinfektsiooni);
kes peab seda teostama (nt klienditeenindaja nimi)

Ebahügieenilisteks tingimusteks ilu- ja isikuteenindusettevõttes võib pidada järgmist:
• salongis leviv ebameeldiv hais (puudulik ventilatsioon);
• ruumi nurkades esineb seintel hallitust;
• puudub joogivee kvaliteedile vastav vesi pea- ja kätepesuks;
• salongi wc on räpane;
• salongis puuduvad nõuetekohased pesemis-, desinfitseerimis- ja steriliseerimisvahendid;
• pesemis-, desinfitseerimis-, steriliseerimisprotseduure ei viida läbi nõuetekohaselt;
• ühekordseid töövahendeid / instrumente kasutatakse mitu korda;
• salongis puudub töötajatel kaitseriietus ja/või vajalikud isikukaitsevahendid;
• salongis puudub hügieeniplaan, mis vastaks küsimustele – mida, kuna, millega, kui tihti?
• salongi üldilme on kole: nt seintel on värv maha koorunud, mööbel lagunenud, aknaklaasid / aknalaud on mustad vms;
• kasutatavad töövahendid, seadmed ja/või põrandad (sh nurgad) on mustad ja tolmused;
• maja (ukse) esine on hooldamata ja rämpsu täis, vaateaknad on tolmused;
• puudub prügikast või konteiner prügi kogumiseks või prügi on siseruumides kuhjunud.