Juuksevärvimistooteid on saadaval vedela, kreemja ja geelja koostisega. Paljud juuksevärvitootjad kasutavad toonisügavuse määramiseks tasemesüsteemi (level system), mis näitab värvi tumedust või heledust. Teised tootjad kasutavad toonisüsteemi. Ühe toote värvitase ei pruugi vastata teise toote samale tasemele. Tutvu põhjalikult selle kaubamärgi värvivaliku süsteemiga, millega töötad, lugedes tootja juhendeid ja kõiki saadaolevaid õppematerjale. Kogemuse kasvades kujuneb sul välja ka oma eelistus.
Kui oled otsustanud, millist juuksevärvitoodet kasutada, loe hoolikalt toote pakendis olevaid juhiseid, et veenduda selle sobivuses. Pea meeles, et värvisegu tooni saab kohandada, lisades samal sügavustasemel kas külmema või soojema varjundi või kasutades aktsentlisandit.
Vesinikperoksiid, mida nimetatakse ka oksüdeerijaks (developer), on saadaval 10-, 20-, 30- ja 40-volüümisena (volüüm näitab tugevust) või 1%, 3%, 6%, 9%, 12%, et saavutada erinev heledusaste. Oksüdeerijat segatakse värvide või blondeerijatega oksüdatsiooni esilekutsumiseks. Ära püüa juukseid värvituks muuta ainult vesinikperoksiidi abil – värvi eemaldamiseks on alati vajalik blondeerija. Oksüdeerijat on saadaval nii vedela kui ka kreemja kujul. Kreemjas oksüdeerija sisaldab hooldavaid aineid, mis aitavad kaitsta nõrku juukseid.
Värviring koosneb primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärvidest. Iga number tähistab sügavustaset: tase 1 on kõige tumedam, tase 10 kõige heledam. Värviring aitab otsustada, milline värv neutraliseerib või rikastab teist värvi. Näiteks:
– rohelise neutraliseerimiseks lisa värvisegusse punast;
– tuhmile tuhkpruunile lisa oranži;
– violetse alatooniga blondi kirkamaks muutmiseks lisa kollast.
Violetne ja kollane koos loovad ka neutraalseid toone, näiteks linakarva blondid ja kahvatud neutraalsed blondid. Pane tähele, et külmad toonid asuvad värviringi vasakul poolel ja soojad toonid paremal. Tumedamad toonid paiknevad ringi keskosas, heledamad ääre poole liikudes. (Vt värviringi.)
Juuksevärvisegud luuakse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarvärvide abil, nagu on näidatud vastavates skeemides.
Sekundaarvärvid tekivad primaarvärvide segamisel võrdsetes osades. Näiteks violetne koosneb ühest osast punasest ja ühest osast sinisest. Tertsiaarvärvid tekivad sekundaarvärvide segamisel erinevates proportsioonides. Näiteks punakas-violetne koosneb järgmistest värvidest: (vt skeemi).
Juuksevärvitooted on tundlikud valguse ja temperatuuri suhtes. Säilitamiseks vali kapp, kus on ühtlane toatemperatuur ning kuhu ei paista päike ega soojusallikad. Korrektselt suletuna säilivad värvid ja oksüdeerijad kasutuskõlblikuna teatud aja. Oksüdeerijaga segatud püsivärvid tuleb ära visata.
Värvisegu koosneb tavaliselt kahest osast juuksevärvist ja kahest või neljast osast oksüdeerijast (see ei olevreegel-vastavalt tootja juhistele). Kui soovid saavutada kindlat tooni, kasuta õiget baasvärvi. Baasvärv on domineeriv värv ja määrab juuste tonaalsuse. Näiteks keskmise pruuni värvisegu, milles on rohkem kollast kui punast või sinist, on kollase baasiga.
Tootjad kasutavad värvibaasi tähistamiseks lühendeid:
– rohelise baasiga värvid loovad külmi „tuhktoone“ nii heledatel kui tumedatel tasemetel; rohelist kasutatakse soovimatute punaste toonide neutraliseerimiseks ja sügavate tuhkblondide loomiseks;
– violetse baasiga värvid loovad külmi pruune ning heledates toonides jäiseid šampanjablonde; violetne neutraliseerib blondi, punase, burgundia ja kuldseid toone;
– kollase baasiga värvid loovad tumedaid pruune, kuldpruune ja meekarva blonde; kollane neutraliseerib soovimatuid lillakaid ja hõbedasi toone;
– oranži baasiga värvid loovad heledaid meekarva, maasikablonde ja punaseid toone; oranž lisab soojust ja neutraliseerib tuhmi mulje.
Kohandatud värvisegud sisaldavad tavaliselt kahte värvi. Kui kohandad segu vastavalt kliendi vajadustele, sega 1,5 osa soovitud baasvärvi, 0,5 osa tooni- või intensiivsusmodifikaatorit ning 2 või 4 osa oksüdeerijat (vastavalt tootja juhistele). Modifikaatoriks võib olla:
a) värvilisand;
b) teine sobiva baasi, sügavuse ja tooniga värvisegu;
c) aktsentlisand väikestes kogustes (kasuta pipetti).
Värvimodifikaatorid peavad olema kas soojemad või külmemad, kuid sama sügavustasemega. Värvilisandeid võib lisada poolpüsivatele, püsivatele ja toonivatele värvisegudele. Pärast lokki või tumedate juuste heledamaks tegemist kollaka või punaka varjundi neutraliseerimiseks lisa segusse sinist. Kui punane värvisegu ei kata poorsetesse otstesse, lisa punast või sega punast ja kuldset ning kasuta seda segu otste värskendamiseks hooldusvärvimisel. Vaata täitevärvide (filler) tabelit.
| NEUTRAALNE | lisatakse kui tooni muutust ei soovita või soovitakse mõnda tooni vähendada |
| KULDNE | soojuse lisamiseks heledamatele toonidele |
| PRUUN | pruunidele sügavuse lisamiseks |
| PUNANE | punasele, tumepruunile ja tumedatele toonidele aktsendi lisamiseks |
| PLAATINUM | heledates toonides kollaka ellimineerimiseks ning külma tooni rõhutamiseks |
Täitevärvid on värvilisandid, mida kasutatakse poorsetel juustel. Neid kantakse tuhmunud otstele, ebaühtlase värviga juustele, juustele, mis ei hoia värvi, või värskenduseks hoolduskordade vahel. Neid nimetatakse täitevärvideks, kuna need „täidavad“ ajutiselt poorsed juuksed ja aitavad samal ajal värvi korrigeerida. Neid segatakse püsivärvide ja toonikutega, võib lahjendada veega või kanda otse juustele.
Pane tähele, et väga poorsete juuste või tagasivärvimise (tint-back) korral võib olla vajalik kasutada täitevärvi enne värvimist ning lisaks kohandada põhisegu värvilisandiga. Kui kliendil oli keskmine pruun juuksevärv, mis blondeeriti ja tooniti, ning ta soovib nüüd tagasivärvimist, tuleb taastada soe pigment. Selleks vali punane või punase ja pruuni täitevärvi segu võrdsetes osades, et lisada blondeeritud juustele soojust ja sügavust. Kui sama klient soovib tagasivärvimist heledamasse tooni, näiteks tumedasse blondi, eeltöötle juukseid seguga, mis koosneb kolmest osast kullast ja ühest osast punasest.
Täitevärve on saadaval erinevates toonides vastavalt kasutusotstarbele. Vt täitevärvide tabelit.