Teenusepakkujatele kohalduvad nõuded
- Ettevõtte andmete avaldamine. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus seab teenuseosutajale kohustuse teha tarbijale enne tehingut kättesaadavaks järgmise teabe:
- ärinimi või füüsilisest isikust ettevõtja nimi;
- registrikood,
- kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress) ja
- maksukohustuslasena registreerimise number, kui olete käibemaksukohustuslane.
Andmed tuleb teha hõlpsasti kättesaadavaks tegevuskohas, mis tahes teabekandjal (näiteks teenuste hinnakirjas) või oma veebilehe aadressil.
- Teenuse maksumus. Tarbijale esitatavate hindade nõuded on kirjas tarbijakaitseseaduses. Teenuse osutamise kohas tuleb pakutavate teenuste hinnakiri või teenuse hinna arvutamise aluseid kirjeldav muu dokument panna tarbijale nähtavale kohale. Kaupleja võib hinnateabe teha tarbijale kättesaadavaks ka muul viisil.
Täpsemad nõuded kauba ja teenuse hinna avaldamisele on kirjas Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruses nr 14. Teenust pakkudes peab tarbijat teavitama teenuse eest tasutavast lõpphinnast, mis sisaldab nii käibemaksu kui muid makse. Kui teenuse lõpphinda ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata, teavitab kaupleja tarbijat teenuse hinna komponentidest, hinna arvutamise aluseks olevast tariifist või hinna arvutamise muust alusest selliselt, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada. Kui pakutavate teenuste suure arvu tõttu või muul sellisel põhjusel ei ole otstarbekas esitada hinnakirjas kõiki hindu või nende arvutamise aluseid, võite piirduda üldisemate hindadega või nende arvutamise alustega. Sellisel juhul peab tarbijale olema kättesaadav ka hindade või nende arvutamise aluste täielik loetelu ja sellekohane teave peab sisalduma väljapandud hinnakirjas.
- Teabe andmise kohustus. Põhjalik teabe andmine aitab vältida hilisemaid arusaamatusi ja vaidlusi tarbijaga. Antava teabe hulka kuulub kindlasti ka teenusega seonduvad võimalikud riskid (eriti oluline näiteks ilu- ja isikuteenuse osutamisel, sest tegemist võib olla kliendi tervist mõjutavate asjaoludega). Juhul, kui sõlmite tarbijaga lepingu, siis veenduge, et lepingutingimused on arusaadavad ka tarbijale.
- Arveldamine. Pidage meeles, et kui teenuse maksumus ületab 20 eurot, siis tuleb anda tarbijale teenuse ostu tõendav dokument ehk tšekk ilma, et tarbija seda ise paluks. Tarbijal on õigus nõuda tšekki ka väiksema summa korral. Perioodilise teenuse puhul saate teenusepakkujana esitada arve või tuleb tarbijal teenuse eest tasuda lepingu alusel. Pikemaajaliste ja tähtajaliste lepingute puhul veenduge, et tarbijale on arusaadavad lepingu tingimused, sh mis tingimustel ta saab lepingut lõpetada.
- Teenusega kaasneva kauba müük. Enne kauba müüki tehke selgeks, kas tarbijale müügiks pakutava kauba märgistusele kehtivad erinõuded ning kas pakutava kauba märgistus annab tarbijale piisavat teavet kauba sihipäraseks ja ohutuks kasutamiseks. Isegi juhul kui kaubale erinõudeid ei kohaldu, siis tuleb tarbijale kauba kohta esitada teavet eesti keeles. Kauba märgistuse üldnõuded tulenevad tarbijakaitseseadusest.
- Kauba hinna avaldamine. Lähtuge põhimõttest, et kõigil müügiks olevatel kaupadel peab olema müügihind avaldatud selgelt ja kergesti märgataval viisil. Olenevalt kaubast tuleb lisaks müügihinnale avaldada ka ühikuhind, juhul kui kauba maht on 50 ml või 50 g ja suurem. Näiteks ilusalongis müügil oleval 200 ml šampoonil tuleb avaldada kauba müügihind ja lisaks 1 liitri kohta käiv ühikuhind. Hinna avaldamise nõuetest saate lugeda detailsemalt Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määrusest nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“.
- Vaidluse lahendamine. Isegi kui teenuseosutajana olete teinud kõik endast oleneva edukaks tehinguks, võivad siiski tõusetuda tarbijaga arusaamatused. Selles olukorras teadke, et tarbijakaitseseaduse järgi on tarbijal õigus esitada pretensioon ja Teil on kohustus vastata tarbija avaldusele samas vormis 15 päeva jooksul. Võimalikke lahendusi või kompromisse on parem pakkuda kirjalikult taasesitatavas vormis, et see jääks alles tõendusmaterjalina juhul, kui tarbija otsustab pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole.
