Eksami eesmärk ja hindamine

Juuksur, tase 4 kutseeksami eesmärk on hinnata kutse taotleja valmisolekut (kompetentsust) hakata koheselt tööle juuksurisalongis juuksuri ametikohal.

Kompetentsuse hindamine on mitteeristav hindamine (pass/fail assessment), st kompetentside saavutatuse tasemeid pole vajalik eristada – hinnatakse, kas lävend on ületatud või mitte.

Hindamine on protsess, mille käigus antakse kindlate kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel õiglane ja erapooletu hinnang kutse taotleja kompetentsuse taseme kohta vastavalt kutsestandardis kirjeldatud tegevusnäitajatele.

Kutse andja ja tema poolt määratud hindajad ei vastuta kutsutud klientide terviseohutuse eest ega ole kohustatud ümber tegema kutse taotlejate poolt tehtud sh ebaõnnestunud juuksuritööd. 

Kutse andja kasutab eksamiprotsessi jooksul kogutud isikuandmeid ainult eksami protsessi ajal ning kutsetunnistuse vormistamise eesmärgil. Kutse andja ei jaga kogutud andmeid kolmandate isikutega ega kasuta isikuandmeid muudeks eesmärkideks, mis pole seotud kutse andmisega.

See tähendab:

Juuksur, tase 4 kutseeksami lävendi saavutamiseks tuleb koguda vähemalt 70 punkti kõikide hinnatavate kriteeriumite kogusummana. Punktiarvestuse eesmärk ei ole teha sooritajate pingerida ega anda hinnangut eksami sooritusele. Punktiarvestust kasutatakse selleks, et hindajate tegevus oleks süstematiseeritud, argumenteeritud ja läbipaistev.

Vastavalt kutsestandardi tegevusnäitajatele on eksam jaotatud kriteeriumiteks. Igal kriteeriumil on oma punktiline väärtus. Iga hindaja hindab kutse taotleja sooritust vastavalt nendele kriteeriumitele toetudes etteantud suunavatele küsimustele, mis on ära toodud hindamislehel.

NB! kui eksamitöö ebaõnnestub nii suurel määral, et klient ei saa selliste juustega lahkuda. siis korrigeeriva lõikuse/värvimise teostab grupi juhendaja või eksami juures viibiv õpetaja (kutsekoolide puhul). Hindamiskomisjonil pole kohustust eksamitöid “restaureerida”.

Hindamiskriteeriumid on välja toodud hindaja hindamistabelis.

Hindamiskriteeriumite seos kutsestandardiga.

Kui kõigi hindajate poolt kriteeriumitele antud punktide kogusumma on 70 punkti või rohkem, siis on eksam sooritatud positiivsele tulemusele ja hindamiskomisjon teeb kutsekomisjonile ettepaneku anda kutse taotlejale kutse.

Lävendi ületamisel ei kuulu kogutud punktide summa avalikustamisele. Tegu on mitteeristava hindamisega ja punktide andmine hindamisel on selleks, et hindajad saaksid oma tööd teha korrektselt ning kooskõlastatud süsteemi alusel. Punktisumma 70+ punkti kinnitab, et kutse taotleja oskused vastavad eksami eesmärgile.

Kui kõikide kriteeriumite kogusumma 69 või vähem, siis ei ole lävend ületatud ja hindamiskomisjon teeb kutsekomisjonile ettepaneku kutse taotlejale kutset mitte anda.

Hindamisprotokollis, mis täidetakse Kutsekoja veebikeskkonnas, tuuakse täpselt välja, millised kriteeriumid jäid kutsetaotlejal puudulikuks ja miks. Lävendi mitte ületamisel, saab kutse taotleja ka info oma punktisumma kohta. Siinkohal tuleb tähele panna, et punktisumma 69 ei tähenda, et napilt jäi lävend saavutama, vaid viitab, et kutse taotleja sooritus ei ole kooskõlas kutseeksami eesmärgiga.

Eksami mitte sooritamise puhul avalikustatakse punktisumma põhjusel, et kutse taotleja saaks oma tulemust analüüsida järeleksamiks valmistumiseks

Eriolukorrad:

• Kui kutsetaotleja meestöö ja naistöö punktisumma vahe on suur, on hindamiskomisjonil õigus (õigus ei tähenda, et neil on selleks kohustus) teha kutsekomisjonile ettepanek, et kutse taotleja peab järeleksamil tegema ainult meestöö või naistöö.

• Hindamiskomisjoni liikmete poolt antavates hinnetes ei tohi olla suuri erinevusi. Selleks kasutatakse vastavat programmi, mis selekteerib välja suured erisused ning komisjon on kohustatud need punktid läbi arutama.

Iga hindaja vastutab enda antud hinnangu eest. Tema hinnang peab olema professionaalne ja vastama kriteeriumis kirjeldatule. Ta peab oskama põhjendada, miks on tema antud punktiskoor antud kriteeriumile just selline. See elimineerib olukorra, kus hindaja võiks olla mõjutatud välistest faktoritest nagu näiteks isiklik meeldivus jms.

Tagasiside ja tulemused

Eksam ei ole koolitus vaid hinnangu andmine õpitule, mille käigus võib saada ka suuniseid ja ettepanekuid edasiseks. See tähendab, et hindamiskomisjoni töö eesmärk ei ole kutse taotlejate harimine ja õpetamine. Hindamiskomisjon annab oma hinnangu ja põhjendab seda. 

Hindajatel on õigus tööd kommenteerida ja tagasisidet anda kogu eksamipäeva jooksul.

Juhul, kui midagi hindajate jutus jäi segaseks või soovib kutse taotleja lihtsalt täpsustada või nõu küsida, on tal selleks õigus  terve eksamipäeva jooksul* sh peale üldtagasiside andmist, kui ta on eelnevalt hindajatele sellest soovist märku andnud.  

Eksami lõpus annavad hindajad kutse taotlejatele ühise tagasiside tuues välja silma jäänud tugevused ja puudujäägid. Kui eksam ebaõnnestub, saab kutse taotleja protokolli, kus on puudjäägid välja toodud.

*kutse taotleja peab kinni pidama eksamil kehtestatud reeglitest nagu ruumist lahkumise keeld jms. Täiendavat tagasisidet saab küsida pauside ajal või kui eksamitöö on lõpetatud ja klient ära saadetud. Selleks, et täiendav tagasisidestamine ei segaks hindajate põhitööd ning hindaja saaks täpselt vastata kutse taotleja küsimustele, on soovitav hindamiskomisjoni liikmele märku anda, et soovite esitada oma töö kohta täpsustavaid küsimusi ning hindaja leiab selleks hetke ja võimaluse.

Tulemuste teatamine 

Kutse andmise või mitte andmise otsustab  kutse andja ehk Kutseliste Juuksurite Vabariikliku Ühenduse juurde moodustatud kutsekomisjon. Hindamiskomisjon, mis koosneb hindajaks olemise kriteeriumitele vastavatest töötavatest juuksuritest, teeb kutsekomisjonile ettepaneku kutse andmise või mitte andmise kohta.

See tähendab, et hindamiskomisjon peab esitama korrektse, Kutsekoja veebis vormistatud protokolli kutsekomisjonile. Selleks, et kõik oleks korrektne, ei saa sellist protokolli vormistada kiirelt ja peale väsitava tööpäeva lõppu. Sellel põhjusel toovad hindajad peale eksamit välja  üldtagasiside, mis on koostatud kõigi sel päeval eksamil osalenud kutse taotlejate kohta. Välja tuuakse plussid ning kohad, mida tuleks arendada/parandada.      

2-3 tööpäeva jooksul edastatakse vormistatud, allkirjastatud ja Kutsekoja veebist alla laetud protokoll kutsekomisjonile, kelle liikmed hääletavad hindamiskomisjoni ettepaneku poolt või vastu. Kui see on toimunud, allkirjastatakse protokoll ning edastatakse Kutsekojale kutsetunnistuste vormistamiseks.   Kõik see võtab aega kuni 14 päeva.

Koolide lõpueksamite puhul on osalejad registreeritud eksamile läbi Kutsekoja veebilehekülje, kuhu nende andmed saabuvad otse EHIS infosüsteemist. Seega puuduvad kutsekomisjonil eksamil osalejate kontaktandmed. See tähendab, et lõpuprotokoll edastatakse koolile, kes edastab selles sisalduva info kutse taotlejale.

Selles protokollis on välja toodud need kutse taotlejad, kes ületasid lävendi ning need, kellel see ei õnnestunud. Viimaste puhul teeb kool protokollist, kus on kriteeriumite kaupa välja toodud eksami mitte sooritamise põhjused, väljavõtte ja edastab selle kutse taotlejale. See protokolli väljavõte sisaldab ainult kutse taotleja kohta käivat infot.

Lävendit mitte ületanud kutsetaotlejal on õigus küsida kutse andjalt lisainfot ning vaidlustada tulemus 30 päeva jooksul peale kutseeksami toimumist.

Lävendi ületanud kutsetaotlejatele võib kool seda teatada meili või telefoni teel. Kui Kutsekoda on protokolli kinnitanud ja vormistanud kutsetunnistuse, saadab eesti.ee kutse taotlejale ka sellekohase kinnituse. Lävendi ületanud kutse taotlejale ja koolile täiendavat infot punktide ja soorituse kohta ei anta.

Eksamil osalemise eeldus

Eksamil osalemise eeldus on, et kutse taotleja on tutvunud kõigi reeglite ja normidega ning on valmis seda ka kinnitama.

Eksamile saamiseks tuleb täita, va riigieelarvelise kutsekooli lõpetajad, taotlus Juuksurite Ühenduse kodulehel www.juuksuriteuhendus.ee/kutseandmine Seda tuleb teha kaks kuud enne teoreetilist eksamit.
Riigieelarvelise kutsekooli lõpetaja registreerib eksamile kool.

Mitte kutsekooli lõpetaja peab eksamile saamiseks esitama (kaks kuud enne eksamit, kui ei ole kokku lepitud teisiti dokumendid, mis on ära toodud SIIN

Eksamil osalemine

Eksami sooritaja saabub eksamile korrektsete musta (valge nüanss lubatud) värvi riietega ja vahetusjalatsitega, mis on mugavad, heas seisukorras ja puhtad.

Eksami sooritajal ei ole lubatud kasutada ega tuua eksami ruumi:

• telefoni,
• kõrvaklappe ,
• ja muud isiklikku vara, mida eksamil ei kasutata.

Eksami sooritajal ei ole lubatud:

• lahkuda ruumist ilma mõjuva põhjuseta,
• minna (koos kliendiga) suitsetama,
• käituda hindamiskomisjoni segavalt,
• eirata kehtestatud käitumisreegleid.

Rikkumiste korral on hindamiskomisjonil õigus eksamitulemust muuta.

Eksamile tuleb kutsuda 2 klienti:

• klient naistööks, kes vastab kehtestatud kriteeriumitele,
• klient meestööks, kes vastab kehtestatud kriteeriumitele.

Kliendid loositakse eksami sooritajate vahel.

Eksamiruumi tuleb kaasa võtta:

• kõik isiklikud töövahendid,
• kirjutusvahend, soovitavalt harilik pliiats,
• kustutuskumm.

Töölehed ja kirjutusalus on eksamiruumis olemas.

Kui eksamile kutsutud klient ei ilmu kohale, käitub eksamil häirivalt, tema juuksed ei vasta kehtestatud nõuetele või on tema soov ja juuste seisund eksamitöö jaoks liialt keerukas (näiteks nõuab rohkem aega kui on ette nähtud eksamitöö sooritamiseks), siis on hindamiskomisjonil õigus klient eksamilt eemaldada või suunata ta kliendiks kutse taotlejale, kes ta eksamile kutsus.

NB! Hindamiskomisjonil on õigus otsustada, kas punkte alandatakse või mitte.

Töövahendid ja töövõtted

Kutseeksamile võib kasutada ainult professionaalseid töövahendeid ja töövõtteid. Näiteks, kui kasutatakse föönisoengu tegemisel põhja tõstmiseks krepptange, siis näitab see hindamiskomisjonile, et kutse taotlejal puuduvad oskused föönisoengut teostada.
Kui soovitakse föönisoengut täiustada mõne loki või sirgendamisega, siis võib seda teha, kui komisjon on töö ära hinnanud ja andnud selleks loa.

Hindamiskomisjoniga suhtlemine

Kui kutse taotleja soovib, et hindamiskomisjon hindaks tehtud töölõiku või vastaks küsimusele, tuleb sellest hindajatele märku anda (käega viibates jms).
Kutse taotleja peab olema valmis selgitama eksamitöö teostusega seotud ebakõlasid – ebaõnnestumise põhjuseid.
Hindamiskomisjon peab olema veendunud, et kutse taotleja on valmis pakkuma juuksuriteenust juuksurisalongis.

Eksam

Etapp 1

Koolis tõendatud kompetentsid.

Esitatakse veebiportfoolio mille osad on:

1. Habeme ja vuntside lõikamine ja kujundamine
2. Püsiloki tegemine
3. Soengu kujundamine (osaline tõendamine)

Veebiportfoolio on soovitavalt e-portfoolio, mis on tehtud vabalt valitud keskkonnas või pdf. NB! alates 2024 saab veebiportfoolio esitada ainult veebikeskkonna lingina, pdf. rohkem vastu ei võeta.

Kaust, mis koosneb eraldi kaustadest(failidest) ei ole e-portfoolio ka siis, kui see on esitatud lingina (googledrive; Onedrive jne).

• Veebiportfooliosse võib lisada töid, mis on tehtud erinevatel aegadel.
• Veebiportfoolio jaoks ei pea korraldama eraldi eksamit.
• Veebiportfoolios olevad pildid ja tekstid peavad olema kõrvuti (kõrval, üleval, all)
• veebiportfoolios olevad tekstid peavad olema korrektselt vormistatud, arusaadavas keeles ja kirjeldama hinnatavaid kriteeriume (vt veebiportfoolio näidis).
• Veebiportfoolio korrektsuse ja seal sisalduvate tööde vastavuse juuksur, tase 4 tasemele peab garanteerima juhendaja/õpetaja. Tekstide kontrollimiseks: https://www.filosoft.ee/html_speller_et/
• Kui sama modelli kasutavad ka teised kutse taotlejad, tuleb töö juurde lisada kuupäev ja kellaaeg. Vastasel juhul on tegemist plagiaadiga.
• Kõikide veebiportfoolios olevate tööde autor peab olema selle esitanud kutse taotleja. Kui selgub, et töö ei ole teostatud iseseisvalt, on tegemist plagiaadiga ja eksam tühistatakse. Kutsekomisjon võib tühistada ka juba välja antud kutsetunnistuse, kui see on saadud ebaõigel teel.
• Veebikeskkonnas tehtud veebiportfoolio peab olema täielikult avalik. Kui hindaja ligipääs on piiratud, loetakse portfoolio mitte esitatuks.

Kui reeglite vastu on eksitud, siis on hindamiskomisjonil õigus esitada kahtlustus, et veebiportfoolio on tehtud ebaausal teel ning seda ei saa arvestada.

Uus! Hindajad hindavad neid 0-5 punkti skaalal. Kui portfoolio saab hindeks 2 või alla selle, on hindajatel õigus see tagasi saata või alandada praktilise eksami tulemust kuni 5 punkti võrra. Õpetajatel on kohustus tagada, et kõik õpimapid oleksid korrektsel tasemel. Õpetaja võib lisada juurde oma kommentaari portfoolio kohta.

Õpetaja on selle etapi hindajaks ning ebakvaliteetne õpimapp näitab, et hindaja, siinkohal õpetaja, tegevus on puudulik. Õpetaja võib lisada juurde oma kommentaari/hinnangu portfoolio kohta.

Etapp 2

Digitaalne teooriaeksam.

Sisaldab nii valikvastustega küsimusi kui situatsiooni lahendamise küsimusi. Hindajatel on õigus küsida praktilisel eksamil lisaküsimusi, mis põhinevad teooriaeksami vastustel. Hindajatel on õigus alandada kutse taotleja punkte, kui viimane ei oska vastata teooriaeksamil küsitud küsimustele.

NB! Kui teooriaeksam on sooritatud edukalt, aga neid teadmisi ei suudeta esitleda praktilist tööd tehes, on hindamiskomisjonil õigus esitada kahtlustus, et teooriaeksami tulemus on saavutatud ebaausal teel. Kutse taotleja peab oskama esitleda teoreetilisi teadmisi praktiliste tegevuste käigus.

Teooria eksam tuleb sooritada ettenähtud aja jooksul (60minutit) iseseisvalt ilma lisamaterjale kasutamata. Kõrvalise abi kasutamisel (internet, õpetajad, kaasõpilased, spikrid jms) eksamitulemus tühistatakse.

Teooriaeksamil võib telefoni kasutada ainult eksamikeskkonda sisse logimiseks. Kõik muud tegevused, sh ekraani pildistamine, on keelatud.

Juhised testi sooritajale

• E-test viiakse läbi e-testide infosüsteemis aadressiga: https://testid.edu.ee/eis.
• Süsteemi saab sisse logida ID-kaardi, HarID konto, mobiil-ID või Smart-ID`ga. Juhul kui
  nimetatud variante ei saa kasutada, tuleb eksami läbiviijalt küsida parool.
• Kontrolli, et üleval paremal nurgas Sinu nime all oleks märgitud Avalik vaade.
• Pärast seda, kui läbiviija on andnud loa testi alustada, tuleb valida menüüribal Sooritamine
  ja klõpsata ilmuval testi nimetusel.
• Testi aega hakatakse lugema hetkest, kui sooritaja vajutab nuppu Alustan.
• Ekraanil on vasakul ülesannete loetelu. Ühelt ülesandelt teisele saab liikuda, kui vajutada
  ülesande all olevat nuppu Salvesta ja mine eelmisele ülesandele, Salvesta ja mine järgmisele
  ülesandele või klõpsata ülesannete loetelul.
• Testi sooritamise ajal mitte kasutada veebilehitseja nuppu „Back“, kuna see võib viia
  süsteemist välja andmeid salvestamata.
• Lehe värskendamiseks kasuta kas klahvi „F5“ või kombinatsiooni „Ctrl+R“.
• Testi lõpetamiseks tuleb vajutada ülesannete loetelu all nuppu Lõpetan testi sooritamise.
  Testiks ettenähtud aja möödumisel lõpetab süsteem testi sooritamise automaatselt.
• Enne arvuti tagant lahkumist logi süsteemist välja klõpsates nupul „Välju“

Etapp 3:

Praktiline eksam.

Praktilisel eksamil on uus ajagraafik ning hindajad mõõdavad aega timerite abil. Lisaks tuleb kindlasti meeles pidada, et  tegemist on eksamiga, mille eesmärgiks on kontrollida valmisolekut alustamaks tööd ilusalongis. See ei ole koolitus ega nõustamine. Hindajatel ei ole kohustust kutse taotlejaid õpetada, kuidas tööd saaks veel paremaks muuta ega tuua välja kõik eksamitöö plussid ja miinused. Kõik, kelle tööd vastavad eksami eesmärgile, saavad tagasiside eksami lõpus koondtagasisidena. Kui eksam peaks ebaõnnestuma, saadetakse kriteeriumi põhine tagasiside.

Eksamile tuleku eelduseks, peale portfoolio ja teooriaeksami, on, et kutsetaotleja on tutvunud kõikide oluliste tingimuste ja reeglitega, mis on ära toodud kutseandja veebilehel.

Eksami eesmärgiks on hinnata kutsetaotleja valmisolekut alustada tööd juuksurisalongis noorjuuksurina. Kui teile satub eksamiks modell, kes soovib midagi väga keerulist või võtaks tema soov liialt palju aega, siis on teil täiesti õigus ja isegi kohustus pakkuda välja oma lihtsam nägemus. Samuti on teil õigus rõhutada, et tegemist on eksamiga ja see töö sellesse aega ei mahu.

EKSAMITÖÖ ON TAVALINE SALONGITEENUS. EKSAMIL HINNATAKSE VALMISOLEKUT TÖÖTAMAKS JUUKSURINA. SELLE VALMISOLEKU KINNITAJAKS ON TEADMISTE, OSKUSTE NING ANALÜÜSIVÕIME OLEMASOLU. KUI ÜKS LIIDETAVATEST ON 0, MÕJUTAB SEE KA KOGUSUMMAT.

Eksamil ei pea toimuma stiilimuutus selle kõige klassikalisemas tähenduses. Stiilimuutuse klassikaline tähendus on näiteks see, et tuleb blond pikkade juustega tütarlaps ning lahkub must poisipeaga.

Eksamil peab toimuma muutus, mis on silmaga nähtav.

See tähendab: klient on blond, nähtava väljakasvuga. Värvitakse ära juur, värskendatakse tooni kogu pikkuses ning lisatakse, näiteks näoäärde eritehnikas (peened salgud, airtouch, moneypiece jms) paar heledamat või tumedamat salku/tooni.

Lõpptulemusena ei ole klient muutnud oma stiili, aga võrreldes sellega, milline ta oli salongi tulles on muutus nähtav.

Kutse taotleja peab oskama selgitada, miks tegi just selliseid tegevusi. Kui see on komisjoni liikmele edastatud juuksuri keeles (tuletan meelde, et kliendiga räägime kliendi keeles ehk lihtsustatult ja kolleegida juuksurikeeles ehk professionaalseid väljaendeid kasutades) ja põhjendatult, siis on eksami mõistes vajalik muutus toimunud.

Klientide valik

NAINE – min 15 cm (pealael) ja soovitavalt max (30cm pealaelt mõõdetuna) õlgadeni juustega*, kliendil võivad olla värvitud või naturaalsed juuksed tumedusastmete vahemikus 5-10. Kliendi kogu juuksekasvu ala peab olema juustega kaetud. See tähendab, et tema soengus ei ole eelnevalt tugevalt lühendatud piirkondi (undercut).

Klient ei tohi olla alla 16 aastat vana ja soovitavalt ka mitte 60+. Piirangu aluseks on vanuselised juukseomadused.

UUS! Värvikliendile tuleb enne eksamit teha allergiatest värvidega, mida eksamil kasutatakse ning ta peab allkirjaga kinnitamine, et on juuste värvimisega kaasuvatest võimalikest ohtudest teadlik. Võimaliku allergilise reaktsiooni korral vastutab see, kes kutsus kliendi.

NB! Juhul, kui töö ebaõnnestub sellisel määral, et see tuleb ümber teha, siis peab selle võimaluse leidma kool või kutse taotleja juhendaja (töömaailma kutse taotleja)

Hindajad ei vastuta kutse taotlejate töö kvaliteedi ja ohutuse eest.

Vaata: https://opik.juuksurikool.ee/6-15-nahatest/

MEES – juuste kasvuala peab olema kaetud juustega. Juukse pikkus miinimum 2 sentimeetrit külgedel ja 7 sentimeetrit pealael. Üle pea masinalõikus ei ole lubatud.

Klient teeb läbi muutuse (mitte stiilimuutuse).

Värvitöös peab olema kasutatud erinevaid värvitehnikaid – siinkohal on mõeldud värvi peale kandmise tehnikaid (triibutamine, salgutamine, värvide sujuvad üleminekud jne kuuluvad samuti värvitehnikate hulka). N: monepiece + juurevärv+toonija. Värvida tuleb kogu juukse pikkus (kõik juuksed tuleb üle värvida (värviga katta)), lubatud nii püsi- kui ka poolpüsivärvimine ning toonimine.

Teenus algab kliendikonsultatsioonist. Lõikusjoonist/skeemi kontrollitakse koos lõikusega. Lõikuse ja värvitöö kontroll toimub enne lõplikku viimistlust kui hindamiskomisjon ei otsusta teisiti. Teenus lõpeb kliendi ära saatmise, koduse hoolduse soovituste ning müügitegevuse ja uue aja broneerimisega.**

*pikemate juuste puhul peab olema kindel, et antud kliendile on võimalik selle aja jooksul teenust osutada
**kui pole võimalik teha müügitegevust ega broneerida uut aega, annab kutse taotleja kliendile ülevaate, millal on optimaalne aeg tulla värvi ja lõikust värskendama. N. see värvitulemus püsib 4 nädalat, peale seda on vaja seda värskendada.

Konsultatsioon

Konsultatsiooni käigus (maksimaalselt 15minutit) peab kutse taotleja saama/andma vastuse:

1. Millises olukorras on kliendi juuksed, milline on nende nn ajalugu, millega on klient rahul ja mis teda häirib tema praeguste juuste juures.
2. Millised on tema eelistused toodete suhtes ehk kuidas ta oma juukseid hooldab ning kas need tooted on talle parimad või oleks vaja teda suunata.
3. Millised on kliendi soovid ja ettepanekud eelseisva teenuse osas
4. Millised on kutse taotleja soovitused punkt 2 teostamise kohta. Ehk, kuidas võtab kliendi soovid kokku ja leiab parima lahenduse
5. Millised on kutse taotleja järgnevad tegevused – seda tuleb seletada ka kliendile, sest vastavalt seadusele peab klient teadma, mida tema juustega tehakse, kas see on ohutu ja miks just pakutav on parim lahendus

Kutse taotleja ülesanne on saada vastused ja anda infot. Kutse taotleja ei tohi esitada pähe õpitud küsimusi, millel puudub loogiline seos ja eesmärk.

Teenindusprotsessi osa, mis on seotud juuste värvimise ja lõikamisega algab alles siis, kui klient on pakutavaga nõus ja saab aru, mida tegema hakatakse. Kutse taotleja peab järgima oma tegevuses täpselt seda, mida kokku lepiti.

Juhul, kui midagi muutub/muudetakse peab sellest informeerima klienti ja see tuleb ka ära märkida töölehel ning seda tuleb hiljem hindamiskomisjonile selgitada. Tööprotsesside muutmine pole keelatud*, aga lubamatu on muutuste tegemine ilma klienti ja hindajaid informeerimata. Sisse viidud muutusi peab oskama põhjendada.

*lõikusjoonist ja värviretsepti on lubatud töö käigus muuta, kuid see peab olema põhjendatud ehk kutse taotleja peab oskama selgitada, miks see muutus oli vajalik.

Kliendikaardid

Naistöö

NB! Kutse taotleja esitleb oma tööd hindajatele tuues välja järgnevad aspektid ning annab hindajatele töölehed, millel on nimi ja kuupäev

1. kliendi soov, anatoomilised erisused, juuste ja peanaha seisund
2. lõikuse valiku alused ja lõikuse tegemise tehniline ülevaade
3. Juukselõikusjoonis, kus on märgitud lõikusjoon, jaotusjooned, salgu tõstenurk
   (nurgad), lõikuse kujundlik joon ja kontrollsalgu liikumise suund
4. värvitöö valiku alused ja selle tehniline ülevaade
5. Soengu viimistlemine ja viimistlusvahendite kasutamine

Eksami sooritaja viib kliendiga läbi intervjuu ja hindab tema juukseid vastavalt kriteeriumitele (vt ka kliendikonsultatsioon ja kliendkaart). Oluline, et küsitaks neid küsimusi, mida on reaalselt vaja teada saada. Vestlus kliendiga peab olema orgaaniline, mõtestatud ja ei tohi sisaldada päheõpitud küsimusi. Hindaja ei tohi aduda, et intervjuu eesmärgiks on eksami sooritamine, mitte kliendile teenuse osutamine. Hindajad hindavad saadud infot mitte küsitavate küsimuste vastavust näitena toodud lausetele. Konsultatsioon algab klienti vastu võttes. Kogutud info märgitakse kliendikaardile ja esitatakse hindajatele kui tööd kontrollitakse või varem, kui selleks on tekkinud võimalus.

Eksami sooritaja täidab ära töölehe (kliendikaardid + peakontuuridega töölehed), kuhu märgib kõik tegevused, mida ta hakkab sooritama. Tegevusi on lubatud töö käigus muuta, kuid eksami sooritaja peab oskama neid muutusi komisjonile põhjendada.

Eksami sooritaja märgib igale töölehele/kliendikaardile oma nime ja perekonnanime ning eksami tegemise kuupäeva. Kui töölehel/kliendikaardil nimi ja kuupäev puudub võib hindamiskomisjon lugeda selle puudulikuks/mitte esitatuks.

Lõikusskeemil peab olema:

• Lõikusjoon
• Jaotusjooned
• Salgu tõstenurk (nurgad)
• Lõikuse kujundlik joon
• Kontrollsalgu liikumise suund

Soovitavalt kasutab eksami sooritaja joonise tegemiseks harilikku pliiatsit ja kustukummi. Vajadusel on võimalik saada lisaleht puhtandiks. Lõikusskeemi kavand peab olema valmis enne lõikuse tegemist. Lõikuse tegemise jooksul on lubatud lõikusskeemi muuta, kuid lõikuse kontrollimise ajaks peab olema vormistatud lõplik lõikusskeem.

Enne töö alustamist ja eksami ajal teevad hindamiskomisjoni liikmed kliendist fotosid hindamise eesmärgil. Kutseeksami ajal tehtud fotosid kasutatakse ainult tööde hindamisel, neid ei avaldata.

Töö sooritamise aeg 4 h*, millest lõikus 60 minutit.

Eksami sooritaja kombineerib lõikuse erinevaid lõikusvorme kasutades. On lubatud ka ainult ühe vormi kasutamine, kuid see peab olema põhjendatud ja perfektne.

Lõikuse kontrollimise ajal on kliendi juuksed kuivad ehk on tehtud föönisoeng kuid ilma lõppviimistluseta.* Oluline on, et ka pehmendatud lõikusjoon on nähtav. Enne lõikamist on lubatud juustesse lisada viimistlusaineid, mis on kuumakaitsega või aktiveeruvad kuumaga. Lõppviimistluseks mõeldud aineid n lakk jms ei tohi enne kontrolli lisada.

*kui hindamiskomisjon ei otsusta teisiti.

Juhul, kui hindamiskomisjon on lõikuse hindamise käigus osutanud puudustele, siis parandusi võib teha ainult lõikuses, lõikusskeemi enam muuta ei tohi**. Enne kontrollimist esitab kutse taotleja hindajatele lõpliku lõikusskeemi, millele antud hinne läheb eksami hindaja töölehele. Hilisem lõikusskeemi muutmine võrdub võltsimisega.
Nb! Peale seda, kui hindamiskomisjon on andnud oma hinnangu nii lõikusele kui föönisoengule koos lõppviimistlusega võib kutse taotleja kujundada kliendi soengut sirgendustange jms kasutades, kui klient on sellega nõus ja see teeb atraktiivsemaks. Viimast ei hinnata.
*komisjon võib aega pikendada, kui selleks tekib põhjendatud vajadus. ** kutse taotleja võib lõikusjoonist/skeemi muuta lõikuse tegemise ajal, kuid mitte peale töö esitamist hindajatele

Lõikus

1. Töö käigus lühenevad modelli juuksed vähemalt 2 cm võrra.
2. Soengu muutus lõikuse käigus on nähtav.
3. Juuste lõikamisel on lubatud kasutada kõiki lõikustehnikaid ja kõiki professionaalseks juuksuritööks loodud töövahendeid ja viimistlusvahendeid.
4. Lubatud on viimistlev kuivlõikus eelnevalt teostatud juukselõikusjoonte puhastamiseks.

Soeng ja viimistlus:

1. Soengu kuivatamiseks ja viimistlemiseks tuleb kasutada käsifööni ja harja/kammi.
2. Kõik professionaalseks viimistluseks mõeldud harjad ja kammid on lubatud.
3. Kõik professionaalsed viimistlustooted on lubatud. Enne lõikamist on lubatud juustesse lisada viimsitlusaineid, mis on kuumakaitsega või aktiveeruvad kuumaga. Lõppviimistluseks mõeldud aineid n lakk jms ei tohi enne kontrolli lisada.
4. Sirgendajate, rullfööni, krepptangide ja muude elektriliste töövahendite kasutamine ei ole lubatud. Eksami sooritaja peab andma juustele kuju harja(de) ja käsifööni abil. Neid soengukujundamise vahendeid võib kasutada, kui hindamiskomisjon on ära hinnanud lõikuse ja föönisoengu või on hindamiskomisjonilt saadud eriluba.
5. Värvilised vahud ja pihustid on keelatud.

Värvitöö:

1. Eksami sooritaja täidab ära etteantud värvi töölehe (kliendikaart värvitöö).
2. Kliendi juuksed peavad olema kogu pikkuses värviseguga kaetud*.
3. Lubatud on kasutada erinevaid värvitehnikaid, mis mahuvad ettenähtud aega. (värvi peale kandmine 30 minutit, mõjuaeg 50 minutit, maha pesemine 10 minutit. Need on maksimaalsed ajad, mis on lubatud ).
   *Näiteks: Juurevärv + paar salku värvi elavdamiseks + läiketoon kogu juuste pikkuses; Ülepea salkude värvimine + värskendav toonimine üle pea; moneypiece + juurevärv + ülepea toonija jne.
4. Värvitöö valiku aluseks on see, et seda ei saa/oska klient ise kodus teha.
5. Värvitöö ei vasta nõuetele, kui kogu pea ulatuses on kasutatud sama värviskeemi olenemata vesiniku %/vol.

OLULINE:

Punkte alandatakse, kui puudulike värviteooriateadmiste pärast on tehtud värviskeem vigane, ei osata hindajate suuniste järgi seda parandada (sh ei teata, millist %/vol tuleb kasutada) või ei vasta lõpptulemus plaanitule. Kutse taotleja peab oskama esitleda teoreetilisi teadmisi praktiliste tegevuste käigus.

Juuksevärvi muutus peab olema rohkem kui üks aste ja mitte nüansi värskendus. See tähendab, et klient ei tohi lahkuda samasugusena nagu ta tuli või nagu ta oli kuu aega tagasi.

Kliendid ei tohi öelda ette värvikoode ega juhendada, kuidas neid peaks värvima. Kui see juhtub, siis näitab see, et kutse taotlejal pole vajalikke kompetentse.

Meestöö

1. Eksami sooritaja viib kliendiga läbi intervjuu ja hindab tema juukseid ja peanahka (kliendikonsultatsioon)
2. Eksami sooritaja teeb lõikusskeemi/joonise kavandi planeeritavast lõikusest. Masinatööd kirjeldatakse skeemil millimeetrite abil ehk märgitakse allesjäävate juuste pikkus millimeetrites vastavas piirkonnas. Kui töölehel nimi ja kuupäev puudub võib hindamiskomisjon lugeda töölehe puudulikuks/mitte esitatuks. Lõikuse loomisel tuleb arvestada modelli/kliendi pea- ja näokujuga. Kui ei kasutata kindlaid lõikusvorme, tuleb seda põhjendada.
3. Enne töö alustamist ja töö tegemise ajal teevad komisjoni liikmed kliendist fotosid. Neid tehakse hindamise eesmärgil ja ei avaldata.
4. Enne lõplikku viimistlust toimub eksamitöö kontroll komisjoni liikmete poolt. Kui kõik hindajad on töö kontrollinud, võib eksami sooritaja teha lõpliku viimistluse.
5. Üle pea masinalõikus ei ole lubatud.
6. Erinevad lõikuse osad ei pea olema tingimata kokku viidud (ühildatud).

NB! Kutse taotleja esitleb oma tööd hindajatele tuues välja järgnevad aspektid ning annab hindajatele töölehed, millel on nimi ja kuupäev

1. Juukselõikusjoonis, kus on märgitud lõikusjoon, jaotusjooned, salgu tõstenurk
   (nurgad), lõikuse kujundlik joon ja kontrollsalgu liikumise suund
2. Millest lähtuti juukselõikust planeerides – kliendi anatoomilised iseärasused, elustiil
   jms.
3. Milliseid professionaalseid töövõtteid ja töövahendeid kasutati. Näiteks kus ja miks
   lõigati kääridega ning kus ja miks juukselõikusmasinaga, milliseid harju ja
   viimistlustooteid kasutati ja miks jne.
4. Milline on kliendi peanahk (normaalne, tundlik, rasususele kalduv jne) ning milliseid
   hooldus- ja viimistlusvahendeid soovitaks koduseks kasutamiseks lähtudes eeltoodule
   lisaks ka kliendi elustiilist jms.

Lõikus

1. Töö käigus lühenevad modelli juuksed vähemalt 1,5 cm võrra.
2. Soengu muutus lõikuse käigus on nähtav.
3. Juuste lõikamisel on lubatud kasutada kõiki lõikustehnikaid ja kõiki professionaalseks juuksuritööks loodud töövahendeid ja viimistlusvahendeid.
4. Lubatud on ka viimistlev kuivlõikus eelnevalt teostatud juukselõikusjoonte puhastamiseks.
5. Aeg 2 h, lõikus 60 minutit

Soeng ja viimistlus

1. Soengu kuivatamiseks ja viimistlemiseks tuleb kasutada käsifööni.
2. Kõik professionaalseks viimistluseks mõeldud harjad ja kammid on lubatud.
3. Kõik professionaalsed viimistlustooted on lubatud. Lihtsalt vaha ja laki juustele lisamine ei ole viimistlus ega soeng.
4. Sirgendajate, rullfööni, krepptangide ja muude elektriliste soengutegemise vahendite kasutamine ei ole lubatud.
5. Värvilised vahud ja pihustid on keelatud.

NB!

• Hindamiskomisjonil on õigus sekkuda, kui plaanitav töö ei vasta kriteeriumitele. Arutelu ajal on hindajal lubatud anda nõu. Eksami sooritaja peab mõistma talle antud soovitusi ja oskama neid põhjendada/analüüsida.
• Eksami sooritaja peab hoidma oma töökoha puhtust kogu eksami vältel. Komisjon ei tule lõikust hindama enne, kui töökoht on korrastatud, juuksed kokku pühitud jne.
• Hindamiskomisjon võib viia eksami sooritajaga läbi eraldi vestluse, kui tema eksamitöö ei vasta kriteeriumitele. Selle vestluse edukas läbimine annab hindamiskomisjonile õiguse tulemust parandada.
• Kutse andja kogub kokku kõik eksamiga seotud dokumendid sh kinnituse, et on tutvutud eksami reeglitega, iga kutse taotleja kohta ning säilitab need vastavalt ette nähtud korrale ja seadusele.
• Hindamiskomisjon annab kutse taotlejale tagasisidet soorituse kohta eksami ajal ja samal päeval peale eksamit (vt tagasiside), kuid see ei sisalda infot kutse andmise kohta.