Blondeerimine ei ole “värvimine” selle klassikalises tähenduses, vaid see on depigmenteerimine ehk juukse loomuliku (ja kunstliku) pigmendi täielik eemaldamine või hävitamine. Kui värvimisel asendatakse üks pigment teisega, siis blondeerimisel jääb juuksekarva sisse tühimik.
Siin on blondeerimisprotsessi anatoomia professionaalsest vaatepunktist:
1. Kuidas blondeerimine toimub?
Blondeerimissegu koosneb tavaliselt blondeerimispulbrist (mis sisaldab persulfaate) ja vesinikperoksiidist.
- Avamine: Segu kõrge pH-tase (tavaliselt 10–11) sunnib juukse soomuskihi (kutiikula) pärani avanema.
- Oksüdeerimine: Vesinikperoksiid tungib juukse sisemusse (korteksisse) ja vabastab hapniku. See hapnik “plahvatab” ja lõhub juukses olevad melaniinimolekulid.
- Söövitamine: Kuna sinised pigmendid on kõige väiksemad ja nõrgemad, lagunevad need esimesena. Seejärel tulevad punased ja kõige lõpuks kangekaelsed kollased kaaspigmendid.
2. Blondeerimise etapid ja kaaspigmendid
Blondeerimine on nagu trepist üles minek. Sa ei saa hüpata 1. astmelt 10. astmele ilma vahepealseid “sooje” etappe läbimata.
- Must → Punane: Esimene reaktsioon.
- Punane → Oranž: Siin jäävad paljud kinni (tuntud kui “rebasekarva” etapp).
- Oranž → Kollane: See on etapp, kus on vaja olla väga ettevaatlik, et juust mitte üle töödelda.
- Kollane → Kahvatukollane (nagu banaanisisu): See on sihtpunkt enamiku puhaste blondide toonide jaoks.
Juuksuri hoiatus: Blondeerimine ei peatu iseenesest. Kui segu liiga kauaks juustesse jätta, hakkab see lõhkuma juukse põhivaliku – keratiini. Tulemuseks on “nätsukommi” sarnane juus, mis katkeb.
3. Retsept ja segamine
Blondeerimisel on vesiniku protsent olulisem kui värvimisel.
- 1.9% – 3%: Ideaalne fooliumtehnikate (triibutamine) ja juba varem blondeeritud otste jaoks. Aeglane, kuid puhas ja säästev tõstmine.
- 6%: Standardne valik enamiku tehnikate jaoks. Tagab hea kontrolli.
- 9%: Kasutatakse ainult väga tumedate ja tugevate juuste puhul (mitte kunagi peanahal ilma kaitseta).
- 12%: Professionaalid väldivad seda peaaegu alati, kuna kahjustuse oht on suurem kui saadav kasu.
Segamissuhe: Tavaliselt 1:1.5 või 1:2. Segu peab olema piisavalt paks, et see ei voolaks, kuid piisavalt kreemjas, et iga karv oleks ühtlaselt kaetud.
4. Blondeerimisjärgne toonimine (VÄGA OLULINE)
Blondeerimine on vaid pool tööd. Pärast blondeerimist on juus “toores”, poorne ja sageli ebaühtlase kollaka kaaspigmendiga.
Miks on toonimine kohustuslik?
- Neutraliseerimine: Vastandvärvidega (nt lilla või tuhk) eemaldatakse soovimatu kollane/oranž kuma.
- Täitmine: Toonija (shampoon- või kergvärv) täidab blondeerimisel tekkinud tühimikud uue pigmendiga, muutes juukse tugevamaks.
- Sülgemine: Toonija madal pH aitab sulgeda soomuskihi, et juus läigiks ja ei takkuks.
5. Ohutusreeglid
- Ära pese pead vahetult enne: Peanaha loomulikud õlid kaitsevad põletuse eest.
- Testi salku: Tee alati proovisalk, et näha, kuidas juus reageerib (eriti kui juukseid on varem värvitud tumedaks).
- Pidev jälgimine: Blondeerimise ajal peab juust iga 5-10 minuti järel kontrollima (“venitustest”).