Videopodcast Melli Stuudios ja koos Meelika Eensooga




Kokkuvõte

Keete Viira: tere, juuksuritele suunatud podcast on taas teie ees ja nagu lubasime, siis oleme tulnud mööda Eestit rändama. Täna  jõudsime tõelisesse lõunaosariiki, sest on 22 september, kui me salvestame, ja õues on sooja umbes täpselt 24 kraadi.

Koht, kus viibime, on Melli Stuudio. Ümbrus on siin trendikalt industriaalne, kuskilt aknast kostub bändi harjutus ja õues ootab uut ülesannet rongivagun ehk oleme saabunud loomingulisuse keskpunkti ja vestleme Melli Stuudio looja Meelika Eensooga.

Tahaksingi kõigepealt sinu käest küsida, et kuidas ennast täna nii-öelda professionaalses juuksurimaailmas tutvustaksid?

Meelika Eensoo: olen Meelika, olen juuksuri erialaga tegelenud juba 14 aastat ja olengi siis see juuksur, kes on lapsest saadik soovinud juuksuriks saada. Kohe peale juuksuri eriala lõpetamist, läksin kutseõpetajaks õppima ja olen iga-aastaselt ennast koolitanud, täiendanud. See on eriala, mis mulle väga meeldib. Olen läbinud meisterjuuksurikursuse ja ka Eesti kõige põhjalikuma soengukoolituse.

Keete: väga tore, et sa kõik need olulised asjad välja tõid, suur rõõm kuulda, et inimene ei unusta midagi olulist, mis tegelikult annabki talle kõik need oskused ja teadmised, mis tal täna on, nii et aitäh selle sissejuhatuse eest. Millal ja kuidas Melli Stuudio alguse sai?

Meelika: minu esimene salong oli koos sõbrannaga ja see sündis sellest, et me ei olnud ühes töökohas rahul ning lähtusime põhimõttest, et kui ei meeldi, teeme ise.  Siis aga sündisid lapsed ja me müüsime selle maha ja ma töötasin ise väga erinevates salongides, mis andis mulle väga hea kogemuse näha kõike  juuksuri rollis olles.

Keete: siin on hea välja tuua, et millised olid  sinul juuksurina ootused ühele salongile?

Meelika: minu kõige suurem motivaator on enda pidev koolitamine ja harimine. Kui ma töötan kellelegi alluvuses või tiimis ja see tiim ei tule kaasa asjadega, mida kõike tahaks teha, siis  mulle ei sobi. Näiteks töötasin ühes kollektiivis ja iga kord kui kutsusin kedagi koolitusele, siis öeldi, et ah, ma olen juba käinud jne.  Mulle meeldib kui kogu kollektiivi pidevalt areneb ja täiendab end. Ükshetk tundsin, et olen piisavalt näinud ja ma tahaks ise oma tiimi panustada sellega, mida mina olen aastatega õppinud. Tahan klientidele edasi anda, et meie tiim ei ole raamidesse pandud, meil on ühised eesmärgid, aga iga juuksur saab olla just see, kes ta olla tahab.

Keete: võin ma peegeldan korra, mulle tundubki, et see tulebki kogemuste baasilt, et ühel hetkel tahakski oma kogemusi ja teadmisi kolleegidega jagada, et tekiks ühtne tiim. Koolitajana saan sinuga samastuda, et mida rohkem me oma teadmisi jagame, seda rohkem ka ise õpime. Teine väga oluline asi, mille ka välja tõid, oli just see, et klientidele pakkuda sellist ühtset kontseptsiooni. Et need asjad käivad ju tihtipeale käsikäes ja liigsed ranged piirid pigem pärsivad loomingulist.

Nii et siit me jõuamegi selleni, et tegelikult vana hea ütlemine pealehakkamine on juba pool võitu kehtib ka juuksurimaailmas. Ja iga kogemus annab uusi ideid ja õppetunni kas või selle näol, et mida teha ise teisiti.

Kui me nüüd tuleme tagasi Melli Stuudio juurde, siis kuidas sa ise leidsid just sellise mõnusa kollektiivi, kellega on ühine hingamine.

Meelika: ütleme nii, et see ei ole kerge. Alustasin üksinda ja mõtlesin, et ei kiirusta tiimi loomisega, et ma ei võta kohe esimest, kes soovib. Ei olnud oluline, et saaks lihtsalt kõik kohad täidetud. Kui varasemalt oleksin tööintervjuul küsinud hästi palju küsimusi, siis täna ma räägin ise – enda visioonist, mis on minu ootused, kuidas mulle meeldiks koos töötada jne., et tööle tulija mõtleks selle peale, kas tema sobitub siia või mitte,  et pärast ei tuleks üllatusi, et see ei ole päris see võib-olla, mis ma tahtsin.

Keete: kui palju siis ajaliselt aega võttis, et said endale esimese kolleegi.

Meelika: tegelikult juba juunis, ehk siis kaks kuud tegin ikkagi üksi tööd. Avamine oli 2022 aprillis. Kõige esimene töötaja oli just värskelt lõpetanud Tartu kutsekooli. Teine kolleeg oli pikalt töötanud Tradehouses ja lihtsalt lapsega kodus olles tundis, et võiks eelnevalt õpitud ametiga jätkata.  

Keete: kas said ka natuke detailsemat infot, et mis neid selle Melli Stuudio juures rohkem kõnetas, et kas see oli interjöör, mis on väga kihvt või  väga mugav parkimine ning ligipääs ja juuksurina, et teil on väga trendikas salongi mööbel, ma usun, et siin on väga mõnus mugav tööd teha.

Meelika: kui nad intervjuule tulid ja ma rääkisin nendest erinevatest projektidest, siis neid kõnetas just pigem see, et meie eesmärk ei ole teha lihtsalt igapäevast juuksuritööd vaid me teeme koos mingeid ägedaid projekte ja käime siis ka koolitustel. Võib-olla, et kõige kõnekamad ikkagi olid need erinevad projektid, et nad saavad end ka väljaspool juuksuritööd ennast proovile panna.

Keete: ühte projekti me näeme ka salongi seinal

Meelika: kuna olen väga palju just soengutega tegelenud, siis mõtlesin, et teeme soengu kollektsiooni, aga siis mõtlesin ümber. Otsisime modellid ja tegime neile ägedad värvid selle brändiga, millega ise igapäevaselt töötame. Lisaks olid meil paar vana värvikataloogi, millest inspireerituna sündis see pilt. Kui eelnevalt on modellideks olnud nooremad, siis nüüd on plaanis teha tõelise eesti naise kollektsioon, kus modellid on eri vanuses ja erinevate juuksepikkustega.

Mulle on oluline, et meie pildid oleksid kvaliteetsed ja peale sotsmeedias jagamise saab neid uhkelt ka seinale riputada.

Keete: ma kujutan ette, et see protsess ise on juba täielik inspiratsioonipuhang ja annabki väga palju uusi ideid, mida edaspidi teha, aga kui ma vaatan seda ägedat kaadrit seinal, siis kohe tekib mõte, et kui klient soovib muutust, siis pilk sellele fotole ja juba tulebki mingi väike toonimuutus pähe.

Meelika:  arvan, et selle uue projektiga saamegi ergutada igas vanuses naisi tegema julgemaid muutusi, et kaoks ära see suhtumine, et ah, mis nüüd mina. Projektide puhul on ka see positiivne, et kõik saavad inspiratsiooni ja kuna kaasame ka fotograafe jt., siis hakkavad nemad ka meid oma projektidesse kaasama. Paar põnevat pakkumist on juba tulnud,

Keete: ma lähen natuke detailsemaks ja võib-olla natuke ebamugav teema, aga ma ei soovi konkreetseid numbreid, eks ole, aga see kõik nõuab rahalist ressurssi?  

Meelika: olen mõelnud täpselt nii, et see on puhtalt promo.  Kui me ise valime modellid ja tööd, mida tahaks reklaamida, siis seda tööd hakkab ka kõige rohkem salongi tulema. Teiseks, kui teeme oma modellidest kaanestaarid, siis hakkavad ka nemad ja nende tuttavad meie loomingut jagama.  Oleme noor ja uus salong ja meie jaoks on hästi oluline, et inimesed saaks meist rohkem teada.  

Keete: mul tekkis kohe idee, võib-olla sa oled ise ka selle peale tulnud, aga kas sa ei ole mõelnud, et seda tegelikult võiks ju ka neid ettevõtmisi koolitusena pakkuda teistele kolleegidele väljaspool enda salongi nagu koolituspaketina?

Meelika: kusjuures väga huvitav, täna just kolleegiga jõudsime ühe värvi tööpausi ajal sellest rääkida. Tema käis ka välja, et ta võiks midagi pakkuma hakata, mis oleks meie nägu ja mis meid teistest eristab. Mõtlesin siis, et järgmisel koosolekul  peaks pead kokku panema ja midagi välja mõtlema.

Keete: märkisid ennist, et jälgid Google arvustusi, kas tooksid välja märksõnad, mille puhul oled mõistnud, millised on teie tugevused, mida kliendid hindavad.

Meelika: esiteks seda, et juba sisenedes tunnevad, et neid oodatakse ning lõpuks ometi keegi kuulab neid. Ja see emotsioon, millega ta pärast lahkub, isegi kui klient tuleb halvas tujus, me anname parima, et ta sellega ei lahkuks. Teenus on muidugi väga oluline, aga me pakume ka emotsiooni. Praegu on populaarne teema enesearmastus ja paljud räägivad, et neil seda napib ja käiakse psühholoogide juures, aga ka meie pakume turvalisust ning hoitust, mida esmalt juuksuris käimisega üldse ei seostaks. Kui klient astub sisse, siis oleme 100% tema päralt. Mul on väikesed lapsed ja mõnikord uuritakse, et kes küll lapsi hoiab ja üritatakse mind suunata pereteemadele, aga lapsed on kodus mehega ja on hoitud ja kui mina tulen tööle, siis tegelen 100% klientide ja juustega.

Keete: aga mis on sinu jaoks need väiksed asjad, mida soovid veel ümber mängida,  paigutada?

Meelika: sisulise poole pealt ma ei oska veel öelda, sest keegi veel ei ole nagu nurisenud, aga töö käigus on selgunud, et vaja oleks üht väikest riiulit juurde ja kahte värvikaalu ja ladu, sest töömahu suurenemisega suurenevad ka materjalide vajadused. Kaalude vajadus tekkiski elust enesest, sest tekkis järjekord ja no, alati ei tea ka, kellele milline värvipintsel täpselt sobib jne.

Keete: Meelika ma tänan sind, et sa seda Melli Stuudio loomise lugu jagasid ja mul tekib kohe küsimus, et kas saab siia veel tööle kandideerida. Kuidas teil kohtadega lood on?

Meelika: jah,  meil on täiesti üks koht vaba, kes soovib tulla, siis igal juhul on veel ruumi. Ja lõpetuseks, kui keegi mõtleb enda ka enda salongi, stuudio loomisele, siis mina küll julgustan seda ära tegema. Mitte lihtsalt töökohti üksikutele tegijatele, vaid just looma ühtset kollektiivi.  

Veel sarnaseid postitusi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.