Asendamatu aerosooljuukselakk
Öeldakse, et hea juuksur on see, kes suudab kõik soengutrikid ära teha ühe kammi ja pudeli laki abil. Tänapäevane järjest täiustuv soenguvahendite turg on aga juuksurid pannud olukorda, kus tuleb mõista ja leida soenguvahenditest see üks ja õige iga soengudetaili jaoks. Ükskõik kui palju rõõmu ja segadust need uued tooted ka soengukunstnikes ei tekitaks, jääb üheks asendamatuks soenguvahendiks ikkagi klassikaline juukselakk.
Juukselakk, nii nagu me seda täna tunneme, võib oma sünniajaks pidada aastat 1948, kui esmakordselt pakendati aerosoolpudelisse kleepuv, raske ja tehisvaigul põhinev juukselakk. Aerosoolpudeli idee saadi II Maailmasõja aegsest sõjatööstusest, kus sellist moodust kasutati putukamürgi pihustamiseks sõduritele, et vältida malaariasse nakatumist.
Nime „Hair spray“ pani tootele ilutööstuse titaan Helene Curtis, kelle toodetud Spray Net vallutas jõudsalt kosmeetikaturu. 1950. aastate moodsad bouffant , mesilastaru ja pin up stiilis soengud nõudsid juukselakki, mis hoiaks need korrektsetena võimalikult kaua. Moeikoonideks olnud Jackie Kennedy, Brigitte Bardot´ ja Sophia Loreni selleaegsed soengustiilid räägivad enese eest. 1960. aastateks oli lakk juba nii populaarne kosmeetikatoode, et edestas isegi huulepulka. Samal ajal hakati seda suursaavutust ka edasi arendama ning turule hakkasid saabuma erinevat tüüpi ja omadustega juukselakid.
1960. aastate lõpp vaigistas aga peo juukselakitootjate tehastes. Moepildist hakkasid kaduma kiiversoengud ning asemele tulid loomulikku juust ja puhast lõikusjoont soosivad frisuurid. Saabunud oli hipide,Twiggy ja Vidal Sassooni aeg. Samuti hakati rääkima aerosooli keskkonnakahjulikust mõjust. Tänu sellele saabusid turule mehaaniliste pihustitega lakid ning hakati muutma aerosoollakkide koostist tervisesõbralikumaks. Täpsemalt, eemaldati palju ärevust tekitanud klorofluorosüsinik (CFC). 1980ndad tõid lakid taas au sisse, sest soengumood ütles: „Mida kõrgem ja suurem, seda glamuursem.“
Ka nõukogudeaegses Eestis oli juukselakk väga hinnatud, võib isegi öelda, et luksustoode. Selle aja mõistes tähendas luksustoode lihtsalt defitsiitset toodet. Ka selleaegsed naised tahtsid välja näha moodsad, sarnanedes imekombel hangitud välismaiste ajakirjade kaanestaaridele või siis Soome televisioonist nähtud seriaalikangelastele. Meie oma kosmeetikatööstus rõõmustas naisi juukselakiga Mai. See populaarne toode oli mehaanilise pihustiga, mis kippus kiiresti ummistuma. Samuti oli tema ülejäänud pakend suhteliselt küsitavast materjalist, näiteks võis pudelilt suures pihustamishoos põhi alt ära tulla. Laki pidev kasutamine jättis juustele ka valge kihi, mis oli visa pestes eemalduma. Ometigi ei vaadatud sellele viltu, sest kõik ju teadsid, et see on lihtsalt juukselakk. Üsna tavaline oli ka, et juuksurid ise juukselakki valmistasid ning selle aluseks sobis hästi mööblilakk. Õnnelikumad, ehk siis need, kellel oli tutvusi või kes lihtsalt juhtusid õigel ajal õiges kohas olema (loe: parfümeeriapoes, kui kaup välja pandi), neil oli võimalus oma juustele piserdada ka L´Oréali Elnett aerosoollakki. See kuldne pudel äratab helged mälestused ellu päris mitme põlvkonna naistes.
Kui täna räägitakse meestest kui järjest suurematest kosmeetikatarbijatest, siis näiteks 1980ndatel tarvitasid ohtralt juukselakki ka Eesti mehed. Moepildis mängisid olulist rolli sellised märksõnad nagu „futu“ ja „punk“ ning neid stiile imiteerides juba ilma juukselakita hakkama ei saanud.
Ka täna on aerosoollakk juuksuritöös pea asendamatu. Tõsi, muutunud on nii tootja kui ka tarbija. Laki sobivuse või mittesobivuse määravad ära teinekord pisinüansid. Ühele meeldib lakk, mis fikseerib soengu tugevalt ja liikumatult, teine soovib lihtsalt kerget tuge anda. Mõni naudib lakipudelist tulevat aroomi, teist ehmatab ära igasuguse lõhnaaine olemasolu. Ka on muutunud laki ülesanne. On olemas need, mis peavad soengu fikseerima kui ka need, mida on võimalik taas ja taas ümber kammida, ilma et juuksed raskeks või mustaks muutuksid. Samuti peavad tänased lakid valmis olema toetama tangisoenguid ja teisi põnevaid soengutehnikaid.
