Vuntsidest ja ka habemetest

Vuntsid on habeme see osa, mis paikneb ülahuule kohal. Meestel hakkavad vuntsid kasvama puberteedi ajal. Vuntse on erineva kujuga.

Nii mõnelegi eevatütrele toob ka täna vuntsidega mees kananaha ihule. Väga raske on öelda, kas see on seotud hoiakute ja eeldustega või lihtsalt mittemeeldimisega.

Lääne kultuuris üldjuhul naistel vuntse ei ole, kuigi ka naiste hulgas on neid, kelle näokarvad on lopsakamad kui teistel sookaaslastel. Üldjuhul sellised naised kasutavad kõikvõimalikke kosmeetilisi vahendeid, et nendest karvadest vabaneda. Mõnikord aga naised lepivad sellega või teevad sellest isegi oma kaubamärgi. Mehhiko kunstnik Frida Kahlo tegi end meeldejäävaks just vuntside ja kokkukasvanud kulmude kaudu. Ka tänapäeval on tal järgijaid.

Tehnoloogiliselt oli nägu võimalik raseerida juba varajasel kiviajal.

Vanim pilt raseeritud lõua ja vuntsidega mehest pärineb aastast 300 eKr ja sellel on kujutatud iidset Iraani ratsanikku. ”Täna, kui mood muutub järjest tolerantsemaks ja nii mõnedki moesuunad ja trendid lausa nõuavad vuntse ja habetunud näojoont, ei ole see siiski kõikides ametites soositud,” märgib psühhiaatriadoktor Allan Peterkin. Tema sulest on ilmunud ka põhjalik raamat vuntsidest (One Thousand Mustaches). Oma väite kinnituseks toob ta näitena panganduse ja poliitika. Viimane Ameerika Ühendriikide president, kes kandis vuntse, oli William Howard Taft.

Muidugi saab Peterkini väitele kohe vastu vaielda: esmalt meenuvad kohe näiteks  Siim Kallase või Alaksandr Lukašenka vuntsid. Ning kui veel rohkem ajalukku süüvida, siis ka sellised suurkujud nagu Bismarck, Wilhelm II, Adolf Hitler, Jossif Stalin ja Salvador Dali olid vuntsikandjad. Samas ei tohi aga tähelepanuta jätta fakti, et nende puhul märgitakse tihti ära ka vuntside olemasolu ja nii mõnigi suurkuju on vuntsidele või siis nende kujundamise stiilile nime andnud.

Peterkin selgitab, et pankuritel ja poliitikutel pole soovitav vuntse kanda, sest nad peavad näima võimalikult erapooletuna. Nende nägu peab olema tabula rasa. Psühholoogid on kindlaks teinud, et inimesel on väga raske kontrollida oma huulte miimikat, sageli on just sealt võimalik välja lugeda, mida inimene tegelikult mõtleb ja tunneb. Vuntsid aga varjavad inimese näomiimikat ning võivad teisele suhtluspoolele edastada infot hoopis sellest, et see inimene soovib midagi varjata.

Vuntsid, et varjata

Samas ei eita Peterkin ka seda, et sageli kasvatatakse vuntsid puhtalt kosmeetilistel põhjustel. On ju teada, et mida võimsamad on näojooned, seda mehelikumana mees mõjub. Tihti kasvatavad endale vuntsid need mehed, kes hakkavad kiilaks jääma ning harv pole ka see, kui soovitakse mõjutada või vähendada muid näo iseärasusi, näiteks suurt nina.

Kui rääkida moest, siis on alati neid, kes soovivad vastanditena mõjuda. Kultuuris, kus ollakse harjunud siledalõualiste meestega, mõjub habetunud persoon vägagi silmatorkavalt. Teisalt aga paistis oma ajal Oscar Wilde silma just raseeritud lõua pärast. Tema ajal oli tavaks, et mehed olid habetunud.

Vene tsaar Peeter I nõudis, et bojaarid oma habemed maha ajaksid. Nii sooviti sarnaneda tol ajal Euroopas moes olnud mehetüübile, keda jälgis ka tsaar ise. Sellele nõudele avaldasid bojaarid suurt vastuseisu, mida toetas ka apostlik õigeusu kirik. Moskva bojaarid olid nõus oma habeme säilitamiseks tsaar Peetrile koguni maksu tasuma.

Vuntsid nõuavad ka hoolt

Vuntside hoolduseks on loodud mitmeid kosmeetikatooteid – alates trimmijatest kuni palsamiteni ja pumatiteni. Ilma nendeta poleks võimalik luua erineva kujuga vuntse, meenutagemgi kas või kuulsat belglasest detektiivi Hercule Poirot´d.

Vuntse ka värvitakse ning samuti on neisse tehtud keemilisi lokke, et neid sobivamasse kujusse suunata. Trimmimist nõuavad vuntsid tihedasti, sest peale kujukaotuse hakkavad liiga pikaks veninud vuntsid kandja elu segama. Näiteks võivad nad talletada söögiosakesi ja nii kandjale piinlikkust valmistada. Tegelikult saavad viimasega hakkama ka korralikult trimmitud vuntsid. Tsiteerides ühte noormeest, kelle stiilielemendiks on muuhulgas ka vuntsid, siis:  suppi ta just väga tihti restoranis ei telli.

Vuntside olemasolu määravad ära ajastu moe-eeskujud

Kunagi lähtusid inimesed moest, mida demonstreerisid nende juhid ja valitsejad. Seetõttu oli ka vuntsimood seotud valitsemisega. Täpsemalt öeldes, kes soovis tähtis olla, kasvatas endale vuntsid. Täna loovad moe popstaarid ja kuulsused.

Samas on vuntsidega seotud ka inimeste erinevad hoiakud. Näiteks polnud kuni viimase ajani Disney teemaparkides töötavatel inimestel lubatud kanda ei vuntse ega habet. See oli seotud vanemate usalduse võitmisega. Samas Walt Disney ise oli vuntsikandja.

Habe hea, vuntsid imelik

Kui veel rääkida hoiakutest, siis imelikul kombel on habe alati suuremas soosingus kui vuntsid. Habemega sümboliseeritakse tihti armastavat pereisa või tarka ja erudeeritud inimest, vuntsid seevastu kipuvad viitama kellelegi teisele ehk inimesele, kes erineb. Oma osa mängib siin ka massimeedia, kus tihti ebameeldiv tegelane kannab vuntse.

1970ndatel presenteerisid geid, pornostaarid ja swinger´id oma elustiili just vuntse kandes. Tänu sellele kartsid paljud mehed vuntse omada, sest nii oleks neid seostatud eelnimetatutega.

Allan Peterkin kui tuntuim vuntsiuurija selgitab, et vastavalt tema intervjueeritud meestele on vuntsikasvatamise motivatsioon vanuseti erinev. Noored kasvatavad kas moe pärast või lihtsalt soovist eristuda, vanemate meeste puhul on see aga osa nende näost, mis demonstreerib nende küpsust ja mehelikkust.  Võib öelda ka, et alles 21. sajandil saab mees eksperimenteerida oma näokarvadega. Siiani oldi väga tugevalt mõjutatud ühiskondlikest tavadest ning sotsiaalsetest nõuetest ja uskumustest.

Samas on vuntsid ikkagi midagi sellist, mille kohta kõik julgevad märkusi teha ja küsimusi küsida, et oled noor mees, miks vuntsid. See on sarnane rasedusega: kõik arvavad, et neil on luba raseda naise kõhtu kommenteerida ja mõnikord ka katsuda.

Allikad: Wikipedia, www.patheos.com

  •  Vuntside kohta on olemas tuhandeid hüüdnimesid. Enamus on neist seotud sellega, et nende külge jääb toit ja jook, samuti on levinud ka palju seksiga seotud nimesid.
  • Vuntsikandja puudutab oma vuntse keskmiselt 760 korda päevas.
  • Mõnedes suuremates India linnades on politseinikel võimalik vuntside kasvatamisega boonust teenida. Nimelt peetakse vuntse mehelikkuse ja võimu sümboliks.
  • Burt Reynoldsi vuntsidel on pea 4000 Facebooki fänni.
  • Aastal 2008 Briti ajalehe The Guardian poolt läbi viidud küsitluses leidis 61% vastanutest, et vuntsid jätavad härrasmeheliku ja elukogenud ilme, kuid 39% arvas, et neid kannavad ainult ullikesed.
  • Vuntsid kasvavad kiiremini kui mistahes muud kehakarvad. Eriti hoogsalt kiireneb kasv kevadel.
  • Vuntsid suudavad imendada vedelikke kuni 20% rohkem, kui on nende enda kaal.
  • On arvestatud välja, et mehed kulutavad näo raseerimise peale keskmiselt viis kuud kogu elu jooksul. Kandes vuntse, on võimalik seda aega lausa ühe kuu võrra lühendada.
  • Keskmisel mehel on umbes kolm korda rohkem folliikuleid (juuksekarva pesi) kui gorillal, kuid siiski vähem kui šimpansil.

Illy Kilteri habemeajamise presentatsioon

Jaga uudist ka teistega!