Juuksuriks õlle, mööblilaki ja formaliini abil.

Kertti Viru

Kui pool sajandit tagasi hakati Tartus juuksureid õpetama, olid ainsateks töövahenditeks käskkiri, mis märkis ära õppetöö alguse ja Moskvast saadetud venekeelne õppekava. Ka kogemust polnud, sest seni õpetati juuksureid ainult Tallinna kutsekoolis ning seal ka ainult meeste juuksureid. Naiste juuksurid pidid ameti selgeks saama meistri juures õppides.

Ajal, kui õppekava nõudis soengute õppimist, toodi lähedal asuvast toidupoest õlut. Seda mitte sellepärast, et noored juuksurid oleksid julgustust vajanud vaid lihtsalt paremat soengutugevdusvahendit polnud saada. Nii tehti soenguid ka kõigis teistes juuksuritöökodades ja neid lugusid, kus järjekorras ootaja on saadetud poodi õlle järele ja tagasi tulnud veiniga, sest õlut ei olnud, aga juuksurid tahavad ju end turgutada, on päris mitmeid.  Oluline on siiski märkida, et soengutugevdajaks sobib ainult selleaegse tehnoloogiaga toodetud õlu.

Mööblilakki, nagu juba võib aimata, kasutati juukselaki valmistamiseks ja soengud püsisid nädalaid. Mõne aasta pärast kinkis Orto naistele juukselaki Mai, mille pudel kippus küll purunema ja prits umbe minema, kuid mis jäi asendamatuks soengutooteks aastateks. Mai laki üheks komponendiks oli alkohol ja sellepärast sirutasid selle järele kätt ka need, kel janused soovid soengust tähtsamad olid. Küll juhtus, et koristaja rüüpas paar suurt sõõmu lakipudelist või saabus uksele värisevate kätega meesterahvas, kes palus lakki leiva peale piserdada. Väidetavalt pidi siis alkohol teistest komponentidest paremini esile tulema. Sellel samal põhjusel pidid juuksurid anumaid, kus piirituse sees töövahendeid puhastati, erilise hoolega valvama. Kiire liigutus ja janusel vajalik turgutussõõm käes, mis siis, et natuke karvane. Selle aegsed nõuded nägid ette, et kamme puhastati 4% formaliini lahuses ja habemenuga, millega puhastati kliendi kaela, 70° piirituses. Au kohal olid ka maarjajää pulk, piirituselamp juukselõikusmasina puhastamiseks, lõhnaõli ning riidehari.

Kui täna saabub iluturule uudistooteid pea iga päev, siis kaugel nõukogude ajal olid muutused väga visad. Duglas salongiketi omanik Ly Duglas meenutab, et kui ta 1988 aastal osaledes juuksuriõpilasena võidukalt ENSVL koolinoorte meistrivõistlustel, kasutas ta soengu tegemiseks juuksegeeli, mis tehti želatiinist. Lõhna sai toode kuulsa odekolonni Kolmekordne lisamisel. Lõpuks läksid sellised  „naturaaltooted“ küll hallitama, aga mis siis. Modelli meigile eriti rõhku ei pandud, sest midagi polnud saada ja ripsmetušiga, mille kasutamiseks tuli esmalt topsi sülitada ja siis plastmassist pintslit musta pasta sees hõõruda, ju suurt kunsti ei tee. Soengukaunistus valmis munavõrgust, millele anti kuju haavaliimiga. Võrku kaunistavad „pärlid“ valmisid mustast puidulakist.

Kui tänane Euroopa Liidu   ametnik satuks eelmise sajandi lõpu Eesti juuksuritöökotta, vajaks ta kindlasti nuuskpiiritust. Ja seda seal juba leiduks, sest blondiks said naised tänu segule, mis koosnes nuuskpiiritusest, habemeajamise kreemist ja vesinikust. Ametnikku ehmataks aga eelkõige see, et kõik, millest juuksuritööks vajalikku meisterdati on täna keelatud või siis mittesoovitavate ainete nimekirjas. Ometigi vaatavad vanadelt fotodelt vastu uhkete soengutega prouad ja korrektse juukselõikusega härrad. Jah, ega lakk soengut ei tee, ikka juuksur ja tema oskused. Need oskused saab juuksur õppides ja koolis käies ning neid ei saa talt võtta ükski liit ega riigikord.

Tänavu tähistab see käskkirjaga alustanud Tartu juuksurikool oma 50 aastapäeva. Et kool on rajatud tugevale vundamendile kinnitab ka see, et tervelt viis noort juuksurit, kes 1967 aastal Tartu linnavalitsuselt esimesed juuksuridiplomi said, on siiani Tartus tööpostil. Edukalt toimetab ka kooli asutaja ja esimene õpetaja Silvi Kruus. Tartus pole juuksurit, kes teda ei tunneks või temalt töövahendeid poleks tellinud ja loomulikult on pea igas juuksurisalongis tööl mõni tema õpilane.

Tuuli Tiro, kellele kuulub Tartu ilusalong Tuuli juures ütleb, et see kool andis talle kõik ja rohkemgi veel. Esiteks ülipõneva töö, turvalised ja inimlikud kolleegid ja ka pere, sest abikaasa leidis ta just juuksuritoolist ning lõppkokkuvõttes õnnelikuna tööle minna on ikka kuradima mõnus tunne, kinnitab Tuuli. Koolist saadu puhul rõhutab ta eelkõige  tugevat lõikusbaasi, see oli, on ja jääb väga tähtsaks juuksuri erialal. Eriline tänu ja juuksurikeeles langetan käärid õpetaja Silvi Kruusi ees, aja möödudes saan nentida, et tegu ei ole lihtsalt inimesega, Silvi on nähtus. Tervist ja veelkord tervist, armas õpetaja, saadab Tuuli teele tänusõnad oma õpetajale.

Ly Duglas, Duglas salongiketi omanik meenutab, et tema jaoks oli juuksurikooli saamine ühe suure eluunistuse täitumine. Nii kaua kui ennast mäletan, armastasin tegeleda juustega, kammida, sättida…. Kool oli minu iseseisva elu algus, ma pühendusin täielikult, tegelesin millegagi, mis pakkus siirast naudingut.

Kooli meistrid Eha Saavo ja Taissa Sulajeva olid minu meistrid ja siiani meenutan neid vaid üliheade sõnadega. Mäletan kuidas nad Venemaal kontaktide kaudu said sealsete juuksuriajakirjade koopiamasinast läbi lastud mustvalgeid “uusi trendilõikuseid” ja kuidas ma anusin oma sõbrannasid, et saaksin kõik need lõikused nende peal ära katsetada. Seega lisaks meistritele, olen tänu võlgu ka oma sõbrannadele.

2005 aastal juuksuritunnistuse saanud ja viis aastat tagasi oma stuudio loonud Alar Kuzmin lisab, et see kool andis talle ameti, mida ta peab kindlasti kuni surmani. Samas nendib ta, et see amet nõuab raudseid närve ja töötahet, see töö pole pehmodele. Aga juuksur olla on ikka üliäge.

5. mail kogunetakse kell 19.00 Athena keskuses Tartus, et tähistada juubelit ja nautida tänaste Tartu parimate juuksurite soengushowd. Oodatud on ka kõik kliendid ja huvilised.

Heaks juuksuriks saamiseks pole vaja kalleid ja mitmekülgseid töövahendeid, oluline on hea õpetaja, soov õppida ning keskkond, kus saad oma karjäärimüüri laduma hakata. See on amet, mis toob leiva lauale iga riigikorra ajal.

Jaga uudist ka teistega!