50 hallide juuste varjundit?

Kuigi hallid toonid on hetkel väga aktuaalsed, väidab tuntud värviekspert David Velasco, et halle juukseid kui selliseid ei ole olemas.

Inimjuuksed on kas pigmendiga (pruun, punane, blond) või siis pigmendita (valged.

Mida vähem on juuste hulgas valgeid karvu, seda hallimad juuksed välja näevad. Valgete juuste osakaalu suurenedes hakkab kaduma ka tajutav hall toon ning juuksed näivad valgetena.

Miks need juuksed valgeks lähevad?

Juuksevärv tekib juuksejuures olevates pigmendirakkudes. Rakutüübi dikteerivad geenid ning vananedes pigmendirakud kaovad. Juuksed lähevad valgeks siis, kui juuksejuur on lõpetanud melaniinipigmendi tootmise. Alguses muutuvad juuksed näiliselt halliks ja neid on ka lihtsam varjata ja katta, aja möödudes muutub juuks peaaegu valgeks ning selle ületoonimine nõuab juba erilist tähelepanu. Pigmendid puuduvad juukse otstest juurteni.

Tihti peetakse süüdlaseks stressirohket ja saasterikast keskkonda, kuid uuringud ei ole seda siiski tõestanud. Samas on aga tõestust leitud faktile, et juustes pigmendi kadumine ehk lihtsalt öeldes juuste valgeks minemine on seotud geenidega.

Peamiselt on süüdistatud raua puudust, kilpnäärme probleeme ning aneemiat. Juuksepigment võib muutuda ka valgu, tirosiini puudusest, mis osaleb juuste pigmentatsioonil. Tirosiini leidub peamiselt toitainetes, mis on loomset päritolu.

New Yorgi ülikooli Langone’i meditsiinikeskuse uurijate ajakirjas Cell avaldatud töö näitas esmakordselt, et Wnt-signaalid, mis juba teadaolevatel andmetel kontrollivad mitmeid bioloogilisi protsesse, võivad folliikulite e karvanääpsude ja melanotsüütide tüvirakkude vahel liikudes dikteerida juuste pigmentatsiooni, vahendab netiajakiri Forte. „Inimorganismis leidub mitut tüüpi tüvirakke, millel on potentsiaal muid elundeid taastada,“ vahendab Forte dr Ito, uurimistöö juhataja, sõnu. „Oleme aastakümneid teadnud, et karvanääpsude tüvirakkude ja pigmenti tootvate melanotsüütrakkude koostöö on see, mis juustele värvi annab, ent selle protsessi algpõhjused olid meile tundmatud,“ vahendab Forte.

Kuid mis siis täpselt ikkagi juhtub, kui juuksejuur lõpetab melaniinipigmendi tootmise?

Ajakiri „Estetica“ vahendab (2011) Ameerika teadlase Gerald Weissmanni tõdemust, et stressiga ei ole küll juuste valgenemisel seost, küll aga on seos olemas vesinikperoksiidiga. Jah, just täpselt selle sama ainega, mida kasutatakse juukseid heledamaks värvimisel. Nimelt, juukse folliikulid produtseerivad väikeses koguses vesinikperoksiidi ning inimese keha toodab aga ensüümi, mis lagundab vesinikperoksiidi molekuli. Seoses vananemise protsessiga väheneb selle ensüümi tootmine ning juuksed hakkavad iseend „blondeerima“ seest poolt.

Johannes-Gutenbergi nimelise ülikooli biofüüsika instituudi professor Heinz Decker lisab: „Evolutsiooni käigus tekivad teatud kaitseensüümid, mille kontsentratsiooni vesinikperoksiid reguleerib. Kui aga vesinikperoksiidi tase liiga kõrgele tõuseb, siis võib see ka kaitseensüüme ohustada, mille tagajärjel ei moodustu enam piisavas koguses juukse pigmentvärve, melaniini.“

Põhjuse, miks mõnel inimesel see protsess varem algab, tõdeb ka Weissmann olevat geneetilisusel. Mõne inimese vabade radikaalide vastane kaitsemehhanism aeglustub varem kui teistel.

Kui seda protsessi ka annaks tablettide ja salvidega peatada, ei oleks see professor Decke-

ri sõnul nii lihtne. Üsna vähetõenäoline on, et tablett läbi happelise mao ja soolikate just eesmärgistatud kohta jõuaks. Vähem keeruline poleks ka mingi salvi otse juustele kandmine, kuigi juuksehooldusvahendite tööstus töötab selles suunas.

Positiivsemad on siinkohal New Yorgi ülikooli Langone’i meditsiinikeskuse uurijad: „Karvatüvirakkude ja värvuse-tüvirakkude vahelise sidepidamise meetodite lahtimuukimine võib meile anda olulist aimu sellest, kuidas regenereerida keerukaid, paljusid eri tüüpi rakke sisaldavaid elundeid.“ Uus adumus pakub täiendavat arusaamist sellistest haigustest, mille  käigus leiab aset melanotsüütide mõõdukas kadu, nagu juuste valgenemine, või kontrollimatu rakukasv, nagu nahavähk ehk  melanoom.

Jaga uudist ka teistega!